Minevikuminutid Ajalooringis

Ajalooringi tudengid tegid Eesti Vabariigile sünnipäevakingiks 52 videolugu Eesti ajaloost! Lood tutvustavad nii silmapaistvaid inimesi, pöördelisi sündmusi kui ka lihtsalt elulisi nähtusi, mis on saanud Eesti kultuuri pärisosaks.

Videoprojekt on valminud koostöös ERR multimeediatoimetuse ja Rahvusarhiiviga.

Lugude autorid: Raimo Tõnissoo, Jens Raevald, Mari Koldits, Margit Ots, Ott Koor, Roman Kasak, Elin Viisileht, Lembi Anepaio, Priit Kivisilla, Julius Raamat, Siim Tanel Tõnisson, Grete Põlluste, Merli Maranik, Marie Kõiver, Bretty Peterson, Lenno Pärnjõe, Patrik Hytönen, Jaan-Kristjan Unt, Toivo Kikkas, Kristjan Kaljusaar, Liis Toomas, Marvin Laidna.

Toimetajad: Raimo Tõnissoo, Elin Viisileht, Marie Kõiver, Toivo Kikkas.
Salvestaja: Madis Hindre.
Monteerijad: Sander Koit, Kustas Budrikas.
Produtsendid: Allan Rajavee, Marie Kõiver.

Lähiajal jõuavad kõik videolood ka siia kodulehele. Seniks head vaatamist EV100 portaalis ja TÜ Ajalooringi facebookilehel!

https://www.ev100.err.ee/minevikuminutid
https://www.facebook.com/Ajalooring/

52. osa. Julius Kuperjanovi haual 1980. aastatel

Julius Kuperjanov oli Eesti väejuht ja Vabadussõja kangelane, kes oli tuntud oma julguse ja partisaniliikumise poolest vaenlase tagalas. Kuperjanov sai surmavalt haavata Paju lahingus ning maeti 6. veebruaril 1919. aastal Tartusse Raadi kalmistule. Kuperjanovi haual käidi juba 1950ndatel, kui seda väisas ka vabadusvõitleja Enn Tarto.

51. osa. Purjekaga Tallinnast Miamisse

“Ta on kui sündinud rändlinnuks, mereloomaks: alati rõõmsas pilgus helgib naeratus ja vallatu üleolek,” ütles kirjanik Rudolf Sirge Ahto Valteri kohta. Juba vanemate poolt nakatatud merepisikuga Kõu ja Ahto Valter sündisid vastavalt 1907. a ja 1912. a. Poisid plaanisid 1930. a purjekaga minna kaugsõidule, milleks aga ei antud luba. 

50. osa. Kuidas Rootsi kuningriiki Eestist valitseti

Põhjasõja ajal aastal 1700 saabus Rootsi kuningas Karl XII Eestisse. Olles võitnud vene vägesid Narva lahingus asus rootsi jalavägi talvekorterisse Ida-Eestis Laiusel ja Tartu ümbruskonnas. Ratsavägi asus kaugemale lõunasse, näiteks Otepää ja Sangaste piirkonda hajutatuna. Talvekorterisse asumisega vaheldus sõjapidamine poliitikahooajaga.

49. osa. 500 000. tallinlane

Teise maailmasõja järgselt hakkas Tallinn kiirelt kasvama peamiselt võõrtööjõu abil, mida oli vaja tööstuse arendamiseks. Sellele aitas kaasa ka mitmete uute linnaosade rajamine, sealhulgas Lasnamäe ja Mustamäe.

48. osa. Rahvusülikool ja Peeter Põld

Rahvusülikooli ametlik avamine toimus aktusega 1919. aasta 1. detsembril. Suuri teeneid rahvusülikooli rajamisega seoses oli kuraator Peeter Põllul. Ta oli kuraatoriks saades 40-aastane. Põllul oli varem oluline roll eestikeelse hariduse edendamisel.

47. osa. Võidukad eestlannad lauatennises

Lauatennisest ehk ping-pongist kirjutati esimene artikkel Eesti Spordilehe 1926. aasta väljaandes. Tol hetkel oli lauatennis spordiala, mis maailmas võidukäiku tegemas. Eestis levis populaarsust koguv spordiala kiiresti, harrastajaid oli pea kõikides seltsides ja koolides.

46. osa. Ravavägi ja kindral "Õkva" 

45. osa. Püha Martini päev keskaegsel Liivimaal

Mardipäev on püha, mis ei vaja usutavasti pikemat tutvustamist – tänapäevalgi jooksevad novembrikuus ju alati ringi mardisandid. Möödunud sajandite maarahva jaoks oli tegu ajaga, mis tähistas suurte välitööde lõpetamist ning talveks peamiselt tubaste tegevuste kallale asumist.

44. osa. Raamotite Sahkapuu kool

1910. aasta kevadel omandasid Mari ja Jaan Raamot juba varem silma jäänud Sahkapuu talu. Mari oli tegutsenud koduõpetajana ja Jaan õppinud põllumajandusteadlaseks. Sahkapuu talu asus Tartust 5 kilomeetri kaugusel ja sel olid küllalt heas seisus hooned.

43. osa. Kaks olümpiavõitu, üks kuldmedal - vehkleja Svetlana Tširkova-Lozovaja

Võistlusspordina hakati vehkemist Eestis tõsiselt harrastama alates 1930. aastatest. Suurem sportlik edu saabus 1960. aastatel, kui esimesena jõudis olümpiavõiduni Svetlana Tširkova naiste floretis.

42. osa. 1968. aasta üliõpilaspäevad Tartus

1968. aastal 19.-20. oktoobril toimusid Tartus IV üliõpilaspäevad. Pidustuste raames pidi toimuma juba traditsiooniks saanud kogu üliõpilaskonda ühendav rongkäik tõrvikutega. Raekoja platsil oli kavas ansambel Rajaca kontsert ning õhtul kontserdid viies klubis ansamblitega Elektra, Rajacas, Peoleo ja teistega.

41. osa. Maareform ja baltisaksa põllumehed

10. oktoobril 1919. a Asutavas Kogus vastu võetud maaseadus pidi olema lahendus Eestis pikka aega kestnud maanäljale. Maanälja kustutamine tagas noorele riigile valdava osa rahva toetuse kriitilisel hetkel. Maareformiga sundvõõrandatud maa  moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast. 

40. osa. President Lennart Meri ametiaja ebaharilikud juhtumid

1992. aasta 5. oktoobril toimunud presidendivalimiste teises voorus osutus valituks Lennart Meri 59 poolthäälega, edastades Arnold Rüütlit. Järgmisel päeval, 6. oktoobril andis Lennart Meri riigikogu ees ametivande.

39. osa. Kui algas sügis - Mihklipäev

Mihklipäev on Eesti rahvakalendris tähtis päev, kuna „sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping“, misjärel sai karjalapsed taas kooli minna. Mihklipäevaga lõppes talupoegadel suvine aeg ning algas sügis.

38. osa. Esimesed liiklusreeglid Liivimaal
20. sajandi algus tõi kaasa transpordivahendite kiire arengu. 1915. aastal vahetas elektriraudtee välja hoburaudtee, enne Esimese maailmasõja puhkemist avati Tallinnas omnibussiliin ja üha enam hakkas tänavatel nägema sõiduautosid.

37. osa. Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra
15. septembril 1927 pidas Kopli rahvamajas kõne Vend Vahindra teemal "Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale". Karl Tõnisson, kes kasutas hiljem oma elus ka nime Karlis Tenissons ning omandas elu lõpu poole nime Vend Vahindra, on Eesti ajaloos omapärane kuju, kes oli buda munk ning keda võib pidada budismi „maaletoojaks“ Eestis.

36. osa: Kuidas Pärnus sisepõlemismootoreid toodeti
Hiljuti lammutatud Pärnu masinatehase eellugu ulatub kaugele Eesti Vabariigi algusaegadesse. Nimelt asutasid 1920. aasta septembris lukksepp Martin Seiler ja treial Reinhold Stryck metallitöötlemistehase Stryck ja Co ning said valmis oma esimese ühesilindrilise kahetaktilise petrooleummootori.

35. osa: Kuidas 19. sajandil koolis käidi
Igal aastal 1. septembril alustavad tuhanded lapsed oma kooliteed. Paljude jaoks kujuneb sellest vähemalt 12-aastane kohustus, paljudele elukestev õpe. Kuidas aga meie esivanemad 19. sajandil koolis käisid?

34. osa: Kehra tselluloosivabrik - eestimaise tööstuse sümbol
1936. aastal otsustas Vabariigi Valitsus ehitada Kehrasse tselluloosivabriku. Enne seda kaaluti võimaliku asukohana veel Pärnut, Tallinnat ja Türi. 25. aprillil kirjutas Postimees: "Tallinna ja Pärnut ei peeta tehase asukohana nii soodsaks. Lõpuks otsustati Kehra kasuks.

33. osa: Kui Hiiumaal maksid „klubid“
„Kui maksid „Hiiu klubid“. Omapärane koduraha Hiiumaal. – Nahast ja papist rahad. – Valerahad säärsaabastest.“ – nii seisab Hiiumaa Teataja 1934. aasta numbris. Nimelt oli Hiiumaal 19. sajandil tsaariraha kõrval kasutusel ka oma klubideks kutsutud raha, mida andis välja Kärdla Kalevivabrik parun Robert Ungern-Sternbergi eestvedamisel aastatel 1830-1886.

32. osa. Carl-Robert Jakobson ja esimene künnivõistlus

31. osa: Soome presidentide visiidid Eestisse
1936. aasta suvel külastas Eestit Soome kolmas president Pehr Evind Svinhufvud, kellele oli see juba kolmas külaskäik vennasriiki. Külaskäigust kujunes väga pidulik sündmus, kus nagu eestlastele kombeks, võeti vennasrahva juht vastu suurejooneliselt.

30. osa: Georg Lurichi kaamelid
Georg Lurich – üks tuntuim eesti sportlane, elukutseline maadleja ja jõutõstja, sündis 1876. aastal Väike-Maarjas. Püstitatud tõstmisrekorditega ja maadluses saavutatud võitudega, kogus Lurich kuulsust üle kogu Vene tsaaririigi ja kaugemalgi.

29. osa: Ülemaailmne Karskuskongress Tartus 1926
2016. aastal joodi Eestis iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. 1924. aastal joodi 3,14 liitrit puhast alkoholi inimese kohta, samal ajal kui Prantsusmaal olid nendeks näitajateks 17 l, Šveitsis 12 l, Rootsis 3,03 ja Saksamaal 2,74 l. Võrreldes teiste riikidega oli Eesti Vabariigis alkoholimanustamine pigem tagasihoidlik vastupidiselt tänasele.

28. osa: Martin Klein - maailmarekordiga esimeseks eestlasest olümpiamedalistiks
14. juulil 1912 toimus meie spordiajaloos üks eriline sündmus. Nimelt võitis Martin Klein sel päeval Stockholmis toimunud olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus maailmarekordiga olümpiamedali esimese eestlasena.

27. osa: Kalevi ja Lembitu vettelaskmine
Iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahange oli allveelaevade eritellimus Inglismaalt, millele pandi alus 1934. aastal ehituslepingu sõlmimisega. Tehniliselt, hinnalt ja maksutingimustelt sobivaimaks osutus Suurbritannia firma Vickers-Armstrongs’i projekt.

26. osa: Kaablile kraav, rahvale vaimuvalgus
“Kaablile kraav, rahvale vaimuvalgus” - nii kirjutas ajaleht Rahva Hääl 1988. aasta juunis Rahvarinde kaablikraavi kaevamise aktsiooni kohta Tallinnas tollase Fr. R. Kreutzwaldi nimelise ENSV Riikliku Raamatukogu juures.

25. osa: Raadiojaamad "Vaba Euroopa" ja "Vabadus"
Külma sõja puhkemisel loodi USA kongressi rahastusel raadiojaamad „Vaba Euroopa“ ja „Vabadus“. Vaba Euroopa, mille sihtmaadeks olid sotsialistlikud Ida-Euroopa riigid ja Vabadus, mille sihtmaaks oli NSVL, eesmärk oli jagada poliitiliselt neutraalset informatsiooni  autoritaarsetes ja totalitaarsetes režiimides, kus sõnavabadus oli tsensuuri range kontrolli all.

24. osa: Mahtra sõja 100. aastapäeva tähistamine
14. juunil (vana kalendri järgi 2. juunil) Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas toimunud kohalike meeste ülestõus oli 1858. aasta talurahva vastuhakkude kõrgpunktiks, kus osales enim talupoegi ja mis levitas rahutuslainet mujalegi Eestimaa kubermangu. Sündmust, mis kestis võib-olla vähem kui pool tundi ja läks ajalukku Mahtra sõjana, tähistati sada aastat hiljem Nõukogude Eestis küllaltki suurelt.

23. osa: Eesti korvpalli ja jalgpalli sünd
Eesti spordiajaloos on kindlasti suur tähendus nii jalgpallil kui korvpallil. Mõlemate spordialade juured ulatuvad 20. sajandi algusesse. Kuigi jalgpalli algus on kinnitatud 10 aastat varem, langevad esimesed ametlikud võistlused just juunikuule. Esimene korvpallivõistlus toimus Tallinnas 7. juunil 1920.

22. osa: Kullavarud
Eesti taasiseseisvumisega seoses tuli päevakorda küsimus Eesti Vabariigi kullavarude osas, mis olid II maailmasõja eel viidud Rootsis, Šveitsis ja Suurbritannias olevatesse hoidlatesse. Kullavarud, mis olid omandatud Tartu rahulepinguga Nõukogude Venemaalt, olid vajalikuks elemendiks vast loodud riigi majanduse käivitamiseks.

21. osa: Tallinna Moemaja ja Siluett
1957. aasta 22. mail avatud Tallinna Moemaja kujunes moe-alaselt üheks Nõukogude Liidu lipulaevaks. Seal välja töötatud rõivamudelid kuulusid tihti üleliidulise moemaja kollektsiooni, mida esitleti tööstusnäitustel ja rahvusvahelistel moekongressidel. Kuigi tegu oli näidismudelitega, mis kunagi masstootmisesse ei läinud, jõudis moemaja tegevus rahvani tänu moeetendustele ning ajakirjale Siluett.

20. osa: Naised klaaslage murdmas
18. mail 1928 kaitses Tallinna Tehnikumis kuus noort üliõpilast oma tööd. Nende seas ka Johanna Tammison, kellest sai seejärel Eesti esimene naisinsener. Naine ja inseneriharidus oli aastal 1928 ühes lauses niivõrd kurioossed, et sellest kirjutati ka Eesti Päevalehes.

19. osa: Tallinna trammid
Raudteevõrgu arenemise ja uute paremate merede avanemisega Peterburi puhkajatele, vajus Kadriorg sihtkohana paar kohta madalamale. Luigetiik hakkas rohtuma. Ja kuidas tuua inimesi Kadriorgu tagasi kui mitte trammiga?

18. osa: Tõrva poisid
56 aasta eest keskkooli lõpetanud Olev Lõndso, Toivo Rand ja Ernst Kangur otsustasid ühe eluetapi lõppedes muuta keskkoolis veedetud aeg unustamatuks julgustükiga, mis paneb ka praegu tagajärgedele mõeldes ihukarvad värisema – nimelt haudusid nad vahetult enne koolilõppu välja plaani asendada Tõrva Täitevkomitee katusel lehviv punalipp kodumaise trikolooriga.

17. osa: Volbriöö tähistamine Tartus
Volber, see on nõiad. Soomlastele kindlasti, või vähemalt karneval. Volber on nõnda vana ja regiooniti varieeruv püha, et ka Eestisse mahub erinevaid volbreid ja volbriöid väga mitu. Neist vanim ja järjepidevaim on üliõpilaspidustuste traditsioon Tartus. Igal aastal ööl vastu 1. maid näeb, tunneb ja kogeb Tartus midagi erilist.

16. osa: Valga kultuuritempel
Rahva koosviibimiskohad on kultuuri arenemise seisukohalt tähtsad. Linna jaoks tähendab uus moodne maja sammu tuleviku poole. Seega on oluline tähis Eesti ajaloos ka 1911. aasta esimesel lihavõttepühal “Säde” seltsi teatri- ja kontserdimaja (ja) avamine Valgas.

15. osa: Eesti Rahva Muuseum: esimesed aastad
Eesti Rahva Muuseumi loomisega 1909. aastal kaasnes hulk uusi ameteid ja kohustusi, mis olid vajalikud Eesti Rahva Muuseumi edukaks toimimiseks. Eesti Rahva Muuseum oli riiklik asutus ning seepärast allus muuseum otseselt haridusministeeriumile, kuigi muuseumi tegevust nad sisuliselt ei määranud. Koos muuseumiga loodi ka Eesti Rahva muuseumi selts, mis koordineeris muuseumi tööd, asutas erinevaid kogusid, arhiive ning ühtlasi andis välja ajakirju ja lendlehti muuseumi tegevustest.

14. osa: Kuidas tudengid fosforiidi vastu astusid
„Kas meil on õigus armastada oma isamaad ja nimetada seda kõige lihtsamat „dokumenti”: mina olen see kodanik, see on minu isamaa ja ma pean seda kaitsma ja sellest rääkima?! Kui riigi juht, meie juht, kelle me oleme usaldanud nii kõrgele kohale oma valimisega, kõneleb pikalt fosforiidivajadusest, aga ei räägi rahva isamaavajadusest, inimese vajadusest eluruumi puutumatuse järele – see on koloniaalmajanduslik mõtteviis”, sõnas Hando Runnel 1987. aasta varakevadel toimunud tudengite fosforiidivastasel koosolekul Tartu Ülikooli aulas.

13. osa: Eesti esimene lastekliinik
Esimest korda hakati Tartus lastehaiguste kursust lugema juba aastal 1908 ning esimeseks pediaatriale spetsialiseerunud õppejõuks sai eradotsent Vassili Žukovski. Võtnud laste tervishoiu edendamise oma südameasjaks, ostis ülikool 1911. aasta kevadel Žukovski eestvedamisel esimese lastekliiniku rajamiseks 33 000 rubla eest villa Tartus Veski tänaval.

12. osa: Esimene lennundusettevõte Eestis
22. märtsil 1921. aastal asutati Tallinnas Eesti esimene lennundusettevõte – Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut. See oli üks esimesi omataolisi Euroopas – tsiviillennunduse ettevõtted tekkisid alles pärast Esimest maailmasõda. Lähemalt räägib Jens Raevald.

11. osa: Esimene eestikeelne ajaleht
1806. aasta esimesel märtsil ilmus maailmas esimene eestikeelne ajaleht - „Tarto maa rahwa Näddali- Leht“. Lehte anti välja lõunaeesti murrakus. Väljaanne hakkas ilmuma iganädalaselt, seda kuni sama aasta detsembrini, kui leht Venemaa Keisririigi valitsuse nõudmisel keelustati.

10. osa: Heino Elleri kodumaised viisid
Helilooja Heino Eller on oma loomingusse sisse pannud suure annuse Eestit—seda nii oma teostes kasutatud rahvaviisidega kui ka helide kaudu tekitatava atmosfääriga.

9. osa: Eesti iseseisvusreferendum 1991
Mitmeski mõttes oli 1991. aasta 3. märtsil Eestis toimunud referendum oluline samm omariikluse taastamiseks. Alles sama aasta jaanuaris olid Nõukogude Liidu jõustruktuurid üritanud Baltikumi oma kontrolli alla võtta.

8. osa: Sinimustvalge kui okupatsioonivastane sümbol
Sinimustvalge heisati esmakordselt Pika Hermanni torni 25. veebruaril 1918. See aga võeti sakslaste saabudes maha. Uuesti heisati lipp 12. novembril 1918. 1922. aasta Riigilipu seadusega sai sinimustvalge ametlikult riigilipu staatuse ning lipp sai uhkelt lehvida kuni 1940. aastani.

Videos esineb faktiline viga, mis on tekkinud monteerimise tagajärjel. "1989. aastal taastati Eesti iseseisvus" asemel on mõeldud "1989. aastal taastati Eesti iseseisvumispäev". Nimelt otsustati 17. veebruaril 1989 tähistada 24. veebruarit Eesti iseseisvuspäevana. Seetõttu võeti 23. veebruaril 1989 kl 22:00 Pika Hermani tornist igaveseks maha punalipp. Järgmisel hommikul, 24. veebruaril kl 8:33 heisati sealsamas juba sinimustvalge rahvuslipp. 

7. osa: Eesti jäähokikoondise unustatud suurpäev
Päevaks oli 17. veebruar, aastaks 1938 ning Eesti pinnal, Tallinnas Kalevi jääväljal, toimus esimene jäähoki maavõistlus. Vastaseks olid põhjanaabrid soomlased. Tegemist oli Soome koondise ametliku vastuvisiidiga, kuna aasta varem oli Eesti koondis käinud Helsingis ja saanud napi, aga kindla 2:1 kaotuse.

6. osa: 1928: Eesti esimene kord taliolümpial
Enamikule Eesti inimestele seostub Eesti taliolümpiatel viimasel ajal võitudega suusarajal ja emotsionaalse sissemarsiga 1992 Albertville’i mängudel, kui Ants Antsoniga eesotsas me riik taas olümpialiikumises osalema hakkas. Seetõttu nüüd on paras aeg meelde tuletada, kuidas Eesti esimest korda taliolümpial osales.

5. osa: Viljandi ülestõus 1223
1223. aasta Viljandi ülestõusu ajaks oli toonase Sakala maakonna ning tegelikult kogu Eestimaa tuleviku üle otsustav muistne vabadusvõitlus kestnud juba 15 aastat. Vahelduva eduga 1208. aastal alanud sõda hakkas peagi võõrvägede kasuks pöörduma ning pärast Madisepäeva lahingut 1217. aastal kehtestasid orduväed Sakala üle juba kindlama võimu.

4. osa: 1905. a revolutsioon ja matuserongkäik
Peterburis hakkasid toimuma meeleavaldused ja kogunemised, mis tipnesid 22.jaanuaril 1905. aastal (ukj.) meeleavaldusega, mille eesmärk oli anda üle petitisoon, et parandataks sotsiaalseid olusid seoses kehvade majanduslike oludega, mis olid tingitud sõjast.

3. osa: Külmarekord Jõgeval 1940
Vanainimesed armastavad ikka rääkida, kuidas vanasti olid talved külmemad ja lumi nii paks, et hanged ulatusid üle aiaplankude. Kui jutustaja mäletab veel 1939/40. aasta talve, siis on põhjust teda uskuda küll.

2. osa: Tallinna aeg
Mõnda aega oli raudteel üks aeg ja selle kõrval teine, kohalike kasutatav aeg. Tallinna kohalik aeg erines Pulkovo omast 23 minutit. Oma ajavööndis olemise õnne ei olnud Eestil aga kuigi kaua olla.

1. osa: Rahareform
1920. aastate Eesti Vabariigi rahandus sattus kriisi, kuna majandustegevus Venemaaga lõigati ära ning Lääne turg polnud Eestit veel omaks võtnud. Seetõttu tuli asuda reforme teostama. Üks suurimat tooni andev muudatus oli vaieldamatult kaheksa aastat kestnud rahareform, mis asendas marga krooniga.