Ajalooringi sügisreis 2016

Seekordne sügisreis viis meid mööda postiteed Võrru. Ilm oli juba sügiseselt jahe ja tuuline, aga meie õnneks kuiv. Kogunesime varajasel hommikutunnil Vanemuise parklasse ja sõit võis alata! Kiidusõnad ka meie lemmikbussijuhile Hillarile! Künkalise maastiku ja oma metsikute kurvide poolest tuntud postitee ajas ilmselt nii mõnelgi südame läikima. Esimene peatus oli INTSUPALU LAHINGUS LANGENUD METSAVENDADE MÄLESTUSKIVI, millest rääkisid meile lähemalt Karl ja Johan. Peale seda suundusime Vastse-Kuustesse kohustuslikule hommikusele poetiirule. Sealt edasi jätkus meie tee uuesti mööda postiteed (jah, me läksime ringiga sinna tagasi) Põlva Talurahvamuuseumini, kus me tutvusime lähemalt Karilatsi külakooli ajalooga ja 19. sajandi koolilooga üleüldiselt. Teine pool ekskursioonist tutvustas meile 19. sajandi talu, hooneid, tööriistu ja eluolu. Külma sügisilma trotsides meie teekond jätkus ja järgmine peatus oli RIIGITEGELASE HEINRICH MARGA SÜNNIKOHT. Margast ja kaasaegsetest rääkis meile lähemalt Raimo. Kõigest paari kilomeetri pärast maabusime Ihamaru kõrtsi ees, ning janusemad/näljasemad said taaskord enda moonakotti täiendada. Ihamaru kõrtsi tutvustas meile Elin. Meie teekond jätkus seekord veidi pikema bussisõiduga, mille järel me jõudsime VÄIMELA MÕISA & LOEWENITE KABELI juurde. Väimela mõisa tutvustas meile Jaak. Traditsiooniks hakkab muutuma ka “ühispilt mõistatrepil”. Peale fotosessiooni seadsime sammud Loewenite kabeli juurde, mille unikaalsus tekitas päris põneva diskussiooni nii tudengite kui ka õppejõudude seas. Järgmisena külastasime KIRUMPÄÄ LINNUSE VAREMEID. Kirumpää piiskopilinnusest rääkis meile Jens. Järgmine vaatamisväärsus meie teekonnal oli RÕUGE LINNAMÄGI & MUINASTALU, mida tutvustas meile giid Andres ja sellele jätkus külastus ÖÖBIKUORU HÜDROTÖÖKODA-MUUSEUMisse, mis oli ka meie viimane nö ametlik peatuspaik. Peale pikka reisi sõitsime Hämsa kõrtsi, kus saime korraliku kõhutäie süüa, jõime sumakat ja tegime väikese tutvumisringi. Õppejõud meenutasid taaskord varasemaid sügisreise, ma isegi ei julge öelda mitmes reis see juba Mati Laurile ja co’le oli, aga paarikümnes kindlasti. Tagasi sõites oli väljas juba kottpime, aga see ei seganud väsinud ajaloolasi siiski laulujuppi üles võtmast ja nii möödus meie teekond Tartusse üheskoos vanu ja veel vanemaid laule lauldes. Tuleb siiski tõdeda, et ajaloolased ei väsi kunagi ja Tartusse jõudes seadsid nii mõnedki sammu Illegaardi poole. 

Meie vahvat sügisreisi jäädvustas Anett Lass. LINK SIIN